Harku valla keskset mereäärset kanti on Merikülaks kutsutud juba pikemat aega ja kohalikud inimesed on seda külanime kasutanud juba mitu aastakümmet. Meriküla asub Kakumäe lahe läänepoolsel küljel ja see ulatub mööda mereäärt Suurupi külast Rannamõisa külani, maapoolseteks naabriteks veel Muraste ja Ilmandu külad.
Meriküla eri osasid ühendab ligi viie kilomeetri pikkune Tilgu tee ja küla keskmeks on Tilgu sadam. Küla magnetiks on Rannamõisa klint mere ääres ja teine umbes sama kõrge astang 500-600 meetri kaugusel rannajoonest.
Meriküla eri osasid ühendab ligi viie kilomeetri pikkune Tilgu tee ja küla keskmeks on Tilgu sadam. Küla magnetiks on Rannamõisa klint mere ääres ja teine umbes sama kõrge astang 500-600 meetri kaugusel rannajoonest.
Küla asub mere ja klindi vahel.
Mereäärne metsavöönd on koos rannaga jäänud enamjaolt metsikuks, suur osa külast on looduskaitse all. Metsa all ja mere ääres on väga palju häid matkaradu ja metsavaheteid lihtsalt jalutamiseks.
Külas on palju avastada - ennekõike metsik mererand, mis on niivõrd eriilmeline, et igaüks leiab koha, kus talle sobib aega veeta, meres ujumas käia, lihtsalt jalutada, päikest võtta või lemmikloomadega ringi joosta. Mere ääres on kiviseid randu, kitsaid läbipääse, ronimist vajavaid kohti, vette langenud puid ja varisenud kaldapealseid, liivaseid alasid kui ka kõrgeid rohupuhmaid. Loomulikult on küla atraktiivseim vaatamisväärsus Rannamõisa klint mere ääres, aga ka kahe klindi vahel olev looduskaitsealune mets on omapärane ja osalt isegi sünge.
Merikülas on ka Tilgu koopad, mis pidevalt kokku varisevad ja mis aeg-ajalt merevee poolt tühjaks kanduvad ning ka Tilgu kivikülv on vaatamisväärsus, mis looduskaisteobjektiks määratud.
Maapoolse klindi serval, Muraste küla piiril asub vaateplatvorm, mis meelitab oma merevaatega inimesi üle maailma.
Meriküla loodi asustusüksusena 2018. aasta alguses naaberkülade mereäärsetest osadest. Tänapäeva mõistes loodi küll uus küla, aga siiski on tegu ajaloolise külaga, mille nime ja ala andmeid toetavad nii ajaloolised allikad, küla geograafiline iseloom kui ka kauaaegsete ja uute külaelanike soovid.
Suurim asutus on Meriküla keskus. Selle hoovis ja ümbruses on palju ruumi tegevusteks vabas õhus. 2020. aastast tegutseb keskuses Tabasalu kool.
Küla keskel asub Tilgu sadam, mida järjest kaasaegsemaks arendatakse.
Suurim asutus on Meriküla keskus. Selle hoovis ja ümbruses on palju ruumi tegevusteks vabas õhus. 2020. aastast tegutseb keskuses Tabasalu kool.
Küla keskel asub Tilgu sadam, mida järjest kaasaegsemaks arendatakse.
Küla nägu.
Kuigi tegemist on mereäärse piirkonnaga, on suur osa külast metsa all. Siiski on küla algusest lõpuni asustatud piirkondi.
On nii maani roost viilkatusega suvilaid kui ka paekivist kauneid hooneid. Tasub läbi jalutada armsa nimega Romantiku tee.
Tilgu teele jääb ka väga kauni nime ja ala lahendusega Andrese talu. On sadam, lautrikoht ja ka vallale kuuluv hoonetekompleks, kus asub kool.
Vabaühendused külas:
Meriküla selts
Tilgu merepäästjad
Harku Rannikukaitse Üksikkompanii, kaitseliidu üksus.
Tilgu hülged käivad meil talisuplemas.
Leide interneti avarustest
Merikülas on omapära tõttu paljude filmivõtete kohaks olnud. 2021. aasta suvel näiteks salvestati režissöör Triin Ruumeti juhtimisel olulisi kaadreid kodumaise teose „Tume Paradiis“ tarbeks. Kant on inspireerinud ka mitmeid fotokunstnikke.
Neid leide võib leida seinast-seina. Kasvõi Meriküllide suguvõsast päri noore andeka luuletaja Sirly-Ann Merikülli intervjuu oma esikluulekogu avaldamisest.
Lisaks ka ajalooline jäädvustus Jaanus Merikülli lugu Siberis Abaganis aastal 1989.
Lisainfo:
Teekonna jaoks võib vihjeid koguda nii kohalikelt kui blogidest, mis kenasti kohalikke võlusi jäädvustanud:
- minurajad.wordpress.com/tag/merikula-uurded/
- navicup.com/object/merikula-rajad
Merikülal on ka nimekaim, mis asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu kandis ja koduloo uurijatele märkuseks, et otsingumaterjalides tuleb olla tähelepanelik, et ei ajaks sassi talletatut. Küll aga võib mõlema mereäärse küla osas leida sarnast lugu ja võrreldavaid juhtumisi.
Eesti mandriosa Edela-Eestis on ka Mereküla, mis on haldusüksusena loodud 2015. aastal.
Meriküla elanik Mairold Vaik kirjutab aastast 2009 ka külablogi Meriküla meremehe jutud, kus kirjas nii külas toimuvast ja plaanitavast kui ka muudest huvitavatest teemadest, mis toimuvad vallas ja kaugemal.
Meriküla kohta üsna palju infot leiab ka lehelt Visitharku.com